15 May 2014

Sinine sitikas....

.....kui läikima on võimalik üks muhk lüüa.






Muhu omanik, Jaanus Arenberg, räägib oma lemmikust veidi lähemalt: "Ma oman üht muhku, ammusest ajast, minu esimene auto.
Lugu algas nii, et vanaema, või tema tütar, ehk tädi ostsid "dosaf" loterii ja võitsid 965 A. Seda aastal 1966, 30 kopika eest. Vanas hallis tehnopassis oli ka kuupäev 03.06.1966, seda pean ka auto sünnipäevaks. Vahepealset ei saa mäletada, olen temast tiba noorem. Minu isa ostis ta a.la 1981 a. endale. Mäletan, et 300 rbl. See oli talle vahetus- ja töölkäimise auto vrs. tutikale 05-le. Isa vahetas küljekarbid koos ülestõusudega umbes 150 mm. Värviks muidugi armas BF 115. Ja nii ta sõitis....
Õppisin Tihemetsas ja sain 89 a load. Kevadel. Sai mõned korrad koolis ka käidud temaga. Mäletan üht tagasisõitu koju. Gaasi tross/traat katkes. Noore Mäigiaivarina panin tooreka trossi gaasihoovale. Koju sain. Kohe olin ka vene kroonus.
91 tulin koju ja tegin sapperile värviringi. Sügisel Tartu EPA-sse. Isa kuidagi sebis mulle majandist bensiini, mis oli neil aastatel suht defka. Ja pea neli aastat kihutasin seda vahet, kui ühel õhtul oli kolin mootoris. Väntvõll lihtsalt pooldus. Sellest ajast ka viimane kap.rem mootorile. Sõidetud sai veel 10 tuh ja peale seda. Viimane sõit oli lumerajal. Nüüdseks on keevitusringid tehtud (99a). Põhjal kasutasin suht mõnejaoks tundmatut vahendit, tinamenning. Siiani küljes ja korras. Kere hööneldasin vist 3 a tagasi, liivatasin, kus vaja. Mitmeid kruntimisi, täitmisi jne.
Eesmärk: ei võtnud teha eesmärgiks puhast originaali, kuigi palju ei puudu. Lihtsalt toimiv auto, sile, ohutu, natuke kaasajastatud."





























No comments:

Post a Comment

Note: Only a member of this blog may post a comment.